Andres Puusepp raadio- ja päästetööst: rööprähklemisest sisemise tasakaaluni | KARJÄÄRIMUDIJAD #2
Karjäärimudijad on inimesed, kes kujundavad oma teekonda sooviga teha seda, mida armastavad. Nad katsetavad, õnnestuvad, komistavad ja kukuvad, ning tõusevad taas. Nähes väljakutses avanevat võimalust, saab tööpäevast põnev teekond, mitte tüütu kohustus. Podcasti teises episoodis jagab oma mitmekülgset karjäärikogemust tuntud raadiohääl, DJ ja vabatahtlik päästja Andres Puusepp.
Andres on üks nendest vähestest inimestest, kes on oma lapsepõlve unistused täide viinud ning on saanud selleks, kelleks ta väiksena soovis. “Minu armastus muusika vastu sai alguse klassiõhtutelt ning koolidiskodelt, kus me koos sõbraga muusikat mängisime. Tagantjärgi on vahva mõelda, millise tehnikaga me alustasime, kuid peod said peetud,” meenutab algusaegu Andres ja tõdeb, et just sealt sai ta DJ töö pisiku külge.
Pikk DJ töö karjäär jõudis Andrese sõnul lõpule ning tuli hetk, kui ta pidi tegema raske otsuse ning tööst loobuma. “Olukorras, kus tantsupõrandal oli 1000 inimest, nendest 999 tantsis, siis see üks, kes ei tantsinud ja selle asemel kulmu kortsutas, vihastas mind ning võttis mul DJ tööisu ära,” meenutas ta aega, mil pidi DJ tööst lahti laskma ning uute väljakutsete juurde edasi liikuma.
Raadiotöö pakkumine tuli Andrese ellu täpselt õigel ajal ning andis talle võimaluse võtta ette uus karjääritee. “Raadios oma häälega harjumine võttis aega, sest olen enda suhtes väga kriitiline. Alguses kuulasin kõik enda tehtud saated uuesti üle, analüüsisin ning proovisin ennast parandada, sest mulle endale üldse ei meeldinud see, kuidas need välja tulid,” tõdes ta ja lisas, et nüüdseks on ta endaga rahu teinud ning otsustanud, et tegelikult on ju kõik hästi.
Teine lapsepõlvest alguse saanud huvi ja soov oli Andrese jaoks päästetöö. “Olen väikesest peale mööda komandosid käinud, sest mu isa oli päästesüsteemis sees. Sealt need tuletõrje autod ja päästetöö mulle meeldima hakkasidki,” meenutas ta ja tõdes, et kuigi ta otsustas siiski valida DJ töö, siis huvi päästetöö vastu kunagi ei katkenud ning aastad hiljem jõudis ta vabatahtliku päästetööni.
