Vanemapuhkus – enamlevinud küsimused | TÖÖINSPEKTSIOON

Vanemapuhkusega seotud küsimustega puutuvad kokku paljud täiskasvanud. Kes saab kasutada lapsehoolduspuhkust, millised on isapuhkuse tingimused ning kuidas saada vanemahüvitist? Enamlevinud küsimustele annab vastused Tööinspektsiooni nõustamisjurist Ene Olle.

Esmalt tuleks teada, mis vahe on ema- ja isapuhkusel. “Emapuhkuse all peetakse üldiselt silmas lapsehoolduspuhkust, mida kasutavad tõepoolest tavaliselt emad. Küll aga võivad seda kasutada mõlemad ning algab see hetkest, kui emal on sünnituspuhkus lõppenud,” selgitab Ene ja lisab, et lapsehoolduspuhkuse perioodi on võimalik ka ema ja isa vahel jagada.

Olemas on ka isapuhkus. “Kui vanemad otsustavad, et lapsehoolduspuhkust kasutab ainult ema, siis on isal võimalik kasutada isapuhkust, et täiendavalt perega koos olla ja nautida väikese lapse kasvamist,” räägib ta ja selgitab, et isapuhkuse pikkuseks on 30 kalendripäeva, mida võib jaotada ka erinevateks perioodideks.

Puhkusega kaasneb ka hüvitis – kuidas seda arvutatakse ning milline näeb välja taotlemisprotsess? “Kui laps sünnib, saab lapsevanem automaatselt teate, et tal on õigus vanemahüvitiseks ning sealt saab seda ka otse vormistama asuda. Teine võimalus on kasutada Sotsiaalkindlustusameti iseteenindust või eesti.ee lehte,” täpsustab Ene.

Kuidas vanemahüvitist arvutatakse ning kas selle saamise ajal võib lapsevanem ka lisaraha teenida? Vaata ja kuula täispikast videost!